Avakisn ühe teema kõigile arutamiseks, mis puudutab maksimumi võtmist rajal. Mina räägin sellest, mida näen pika maa tagumises otsas. Võibolla mujal sõites on pilt teistsugune.
Teatavasti on avatud maastikul sõites parema tulemuse saavutamiseks mõistlik sõita grupis. Seda siis tuule takistava mõju vähendamise läbi. Ühe tõlkeartikli võite selle kohta leida http://kaheksarattalised.ee/index.php/artiklid/84-paceline1
Mõned tähelepanekud millele tasuks võibolla läbi mõelda.
1) Oma jõuvarusid hinnatakse valesti ning üritatakse hambad ristis liiga kiires grupis püsida. Tulemuseks tihti kinnisõitmine ja grupist mahajäämine.
2) Tempo tõus peale vedaja vahetumist. Tulemuseks võib olla grupi lagunemine. Väga paljudel juhtudel on selline kiiruse tõus alateadlik ja ajutine.
3) Kaootiline vedaja vahetus. Eeldatakse, et uus vedaja tuleb ise tagant kuskilt grupi sügavusest või häbenetakse kõrvale astuda. Tulemuseks võib olla jällegi eessõitjate kiirem väsimine.
4) Grupi lagunemine tagasipööretel. Väga tavaline on pilt kui koossõitev grupp laguneb tagasipöördel ja ühineb peale nn grupist eraldunud "jooksikute" kinnipüüdmist u 1 km jooksul. See tähendab võib tähendada, et tagasipöördeid sooritatakse rabistades mis viib ka kukkumisteni.

Teema tõstatasin seetõttu, et ma usun, et läbi teadlikkuse tõstmise võib teha sõidu lihtsate võtetega meeldivamaks ja kindlasti parandada ka oma tulemusi.

Kuidas teised seda probleemi näevad või räägin ma millestki, mis painab vaid mind?

Jutt täitsa õige

gruppis sõites on positiivne see, et kui sa just viimane ei ole siis on lootust, et kui sinu taga olev sõita käe sulle selja peale paneb on sul võimalik natuke puhata ka, kuna tagant tuleb mass peale ja selle abil liigud edasi.
ärge kartke kui tagumine paneb käe seljale või käe peale, võib isegi käest kinni võta, nii ei kao inimene selja tagant või eest ära, ise sõitsin raplas praktilistelt terve võistluse nii (koos ühe neiuga, kellest oli väga palju abi) muidugi meie grupp oli päris suur ja mõnus oli vahepeal rattad maha panna ja lihtsalt veereda ja tunda kuidas tagant tulev mass, sind liikumas hoidis.

Ja seoses grupis sõiduga on artiklite all Margusel tõlgitud üks jutt. Käe seljale panekuga seoses on seal kirjas, et ära harjuta ennast avatud peopesaga lükkama – kui sa komistad, siis sa tõmbad reflektiivselt kedagi endaga kohe kaasa. Kasutage oma sõrmeotsi, pange käsi rusikasse või kasutage käekülge lükkamiseks. Ärge võtke seda solvanguna, kui kaassõitja palub kasutada lükkamiseks erinevaid kohtasid – igaühele oma.

Kummaline on rääkida taga grupis olemisest ja samas tulemuse tegemisest. Tegelikult ongi üldjoontes kaks tüüpi grupeeringut: tugevam grupp ja nõrgem grupp. Tugevamas grupis võideldakse tulemuse ja kohtade pärast, tehakse palju spurte, et nõrgemad maha jätta. Sellistes gruppides piisab ka 3-4 sõitjast, kes jõuavad vedada ehk tööd teha ja grupp liigub sellisena hästi edasi. Nõrgemate gruppide peamine eesmärk on eesolevatele gruppidele järgi jõuda. Spurtida eriti ei suudeta ja maha jäävad tõesti vaid need, kes isegi tuules ei jaksa sõita.
Grupis sõitmise strateegia on üldiselt lihtne. Tuleb leida endale sobivaim grupp! Parem on olla alguses tugevamates gruppides, sest tagant ettepoole on ikka oluliselt raskem sõita. Edasi on täpselt 4 valikut: sõidad rahulikult grupis sees; teed grupi ees ka pisut tööd; ei jõua grupi tempot pidada ja langed järgmisse gruppi või siis teed grupist lahtirebimiskatse ja püüad mõne kaaslasega eesolevat gruppi püüda.

Sten,
huvitav on ka lugeda teistsugust arvamust ja tõlgendust.
Ilmselt me räägime selles osas mööda, et Sina pead grupis sõitmise all silmas eelkõige pidevat tõusu edetabelis. Mina pigem võrdlesin seda kui sõita üksi või grupis. Väidan seda, et grupis sõites on võimalik teha tunduvalt parem tulemus sellest, mida üksi rajal olles suudaksid.
Muude Sinu väidetega olen üsna nõus, et oma valikud tuleb teha üsna võistluse algfaasis. Hiljem on juba üsna keeruline midagi enda kasuks muuta.
Kirjutise järgi tundub, et Sul õnnestub rohkem teadlike sõitjatega rajal koos olla kui minul. Ma ei ole kahjuks veel olnud seltskonnas, kus toimub 3-4 sõitja eestvedamisel teadlik vedaja vahetamine ja ühtlase tempo hoidmine.
Teema sai ka algatatud eelkõige seetõttu, et ehk siia satub lugema inimesi, kes on seni rajal käitunud kaootiliselt ja kelle teadlikust läbi teema kajastamise tõsta.
Toon lihtsa näite, mida on juhtunud erinevates variatsioonides mitmel korral. Sõidu alguses moodustub 5-7 liikmeline grupp. Alguses sõidetakse ikka kiire tempoga ja reeglina püsib see koos. Peale mõnda vahetust või pööret keritakse tempo ajutiselt üles ja grupp hakkab venima. Seejärel 2-3 tükki kimavad minema, 1 jääb üksinda ja ülejäänud jäävad maha. Mingi aja pärast lahtirebijatest 1 jõuab kellelgi järele või suudab ise tempot hoida. Ülejäänud lahtirebijad tulevad järelejäänud grupi riismetele (kes on nüüd võibolla uuesti koos sõitmas) selg ees vastu. Kui selline nähtus leiab aset sõidu esimeses pooles ja keskmisest aeglasemate sõitjate hulgas (konkreetselt räägin maratondistantsist), siis ei ole kindlasti tegemist katsega nõrgemaid maha raputada vaid teadmatusega.
Veelkord on mul hea meel, et olen kuulnud ka teistsuguseid arvamusi. Sten ja teised võite kommenteerida ka minu viimast postitust.

Grupis sõitmist ja üksinda sõitmist ei saagi võrrelda kuna grupi toel on energia võit ca 30%. Võrrelda saabki erinevaid gruppe ja nende eesmärke ning grupisiseseid taktikaid. Üldiselt on ka nii, et suuremas grupis käib võitlus selle nimel, et eespool olla. Lõpu osas passides tekib paratamatult nn kummipaela efekt ja see tapab. Väga sageli kiruvad nõrgemates gruppides sõitjad teisi, kes ei taha justkui tööd teha. Siin ongi lahenduseks püüda juba alguses tugevamatega kaasa minna. Usun, Margus, et jõuad peagi isegi samadele järeldustele ja ei looda (või siis ei tee etteheiteid) niipalju teistele kuivõrd oled ise rohkem tegija (nagu Raplas oli Indrek Tobreluts).

No tänan, et mind Indrekuga võrdlesid Temaga samale tasemele "areneme" me võibolla küll M60 või M70 klassis
Ei olnud ka eesmärk siia foorumisse etteheiteid tegema tulla. Pigem ma kirjeldasin olukorda. Rajal sõites olen ise teinud ka teavitustööd selle kohta kas ja kuidas on võimalik see 30% energiat võita. Loodan, et keegi, kes on oma sõidustiililt olnud raiskav loeb seda ja saab ka targemaks. Tegelikult ma ei kurda ka selle üle, et teised justnagu ei teeks tööd. Teevad need kes jõuavad.

No mul oli nüüd Mustvees selline kogemus, et kaks tütarlast vedasid gruppi, milles olin.
Vedasid korda-mööda pool distantsi, plus mõned meesterahvad, kel jõudu oli. Ka mina.
Nii, ja u 4-500 m enne finišit tõmbas grupp tuurid üles, need kes jaksasid, kaapisid kohe
tagant minema grupist. Jäin alguses passima, et aru saada, mis toimub, kuid siis võtsin ka kiiruse üles (niipalju kui jõuvarusid veel oli) ning suhteliselt finišisirgel jõudsin hambad ristis ühele tütarlastest järele ning veeresin napilt mööda.
Pärast finišit järgnes kerge draama teemal, et "mehed või asjad".. et kõik panid mööda. sead.
Mina jäin mõtlema, ning tekkis ka rida küsimusi: miks need naised tugevamasse gruppi ei sebinud ennast kohe võistluse alguses? Loomulikult on finišis jõud otsas pärast pikka vedamist, ning pärast distantsi läbimist oli mul endal huvi, et kui palju jõudu üldse on jäänud, et spurtida. Kas oleksin pidanud viisakusest seisma jääma? Ning kas finišisirgel ei ole igas grupis siiski mitte igaüks enda eest väljas? See on ikkagi individuaalarvestus maratonil, mitte võistkondlik/seltskondlik. Mina ei usu, et meeste eliidist näiteks, kui keegi veab gruppi pool maratonidistantsi ja finišis selle tõttu kustunud on, pärast kiivrit loobib ja kõiki maapõhja saadab, seetõttu et temast mööda kaabiti.. ?

Või olen ma millestki valesti aru saanud (pärast elu esimese maratoni finišit)..

Aga teemasse tagasi tulles - ongi nii, et üksikud hundid püütakse grupi poolt kinni. vaatasin eile ka rajal - üks seltsimees küttis pool maratoni üksinda, nii 1-200m grupi ees, milles olin. Poolel distantsil püüdsime ta kinni ja siis oli ta nii süsi juba, et jäi meie "rongist" ka maha. Seega - pole mõtet soolot teha, eriti kui oled algaja (nagu mina) ning jõuvarusid ka veel täpselt planeerida ei mõista.

EDIT: Kui ma 1:30-mnest gruppi kätte ei saanud esimesel ringil, siis üksinda aerutades oli mul pulss ~182.
Hiljem, kui tagant tulev grupp minu kinni püüdis, siis isegi kiiremini sõites tiksus pulss ~165-e peal. Seega oluline vahe. Seega, grupis sõites olete ilusasti aeroobses tsoonis, üksinda soolot tehes (või gruppi vedades, möödudes) anaeroobses tsoonis. Anaeroobse läve ületamine: siin on link

Eks kõik taandub taktikale rajal. Reeglites pole keelatud grupi sabas loksumine ja lõpus esimestest möödumine. Ka peagrupis seineb selline nähtus. Viisakuse või eetilisuse koha pealt vaadates võiks kõik siiski ka korda-mööda sõid ajal vedada. Siin sõltub aga kõik rotatsioonist vedajate hulgas. Kui on näiteks kümnene grupp ja silmaga on näha, et tagumine ots on tuules sõitjad, siis on esimesel peale vedamist üsna ohtlik platseeruda viimasel positsioonil. Sealt võib peale pööret või esimeste kiirendust kergesti maha jääda kui grupp laguneb. Kogemus näitab, et reeglina teevad tööd ikkagi 3-6 esimest ja samamoodi nad siis ka roteeruvad ja paiknevad peale vedamist vastavale kohale grupi keskel. Nõrgemad (ja kavalamad?!?) jäävadki grupi lõpuosas loksuma. Kui satud ise sinna, aga tahad vedada, siis pead püüdma sõidu käigus ise kuidagi esimeste hulka saada. Näiteks tagasipööretes või kui võetakse joomiseks hoog maha. Tagant grupist sõidu ajal möödumist ei soovita. Sellise manöövri teevad vähekogenud sõitjad ja tavaliselt jääb see nende viimaseks taktikaliseks käiguks rajal. Kalevipojal sai sellise rumalusega hakkama üks minu sõber, kes pärast pool maad üksi sõitis.

Siit jõudsimegi Sinu postituse teise pooleni. Vähekogenud sõitjate paar tüüpilisemat viga on grupi tagantotsast ette vedajaks sõitmine ja nn äraminekukatse grupist. Mõlemad manöövrid saavad alguse sellest, et grupi sees õigesti sõites on võimalik üsna edukalt puhata ja jääb mulje, et sõit on aeglane ja peaks kiiremini edasi liikuma. Juba vedajapositsioonile saamine sellise manöövriga võtab korralikult läbi, rääkimata edasisest sõidust. Õige vahetus käib ikka nii, et esimene astub kõrvale kui ei jõua. Olgu see siis peale 10 sekundit või 1 minutit. Liiga kaua ei tohiks ka ees olla.
Nn äraminekukatse saab alguse samuti sellest, et grupis sõit tundub kerge. Kui grupp on tõesti aeglane kellegi taseme kohta, siis võib sellise lükke ette võtta. Tavaliselt aga sõidetakse eest ja siis avastatakse, et üksi polegi nii lihtne. Nagu sa kirjeldasid, siis teatud km-te pärast püütakse jooksikud kinni ja neil pole isegi jõudu enam samasse seltskonda sulanduda. Kogenud sõitjad ootavad sellises olukorras ära oma vedamiskorra, teevad siis grupi peas tööd ja astuvad õigel ajal uuesti kõrvale.

Selles kui sõitja tuleb grupi lõpust ette vedama, ei ole midagi halba. Pigem tekitab see olukorra kus kogu grupp hakkab kiiremini liikuma. See kui üks sõitja eest ära läheb ja hiljem kätte saadakse grupi poolt on puhtalt sõitjas kinni. Grupi kui terviku eesmärk peaks olema eesõitva grupi kätte saamine. See kuidas grupisiseselt kohad jaotakse peaks välja kujunema finišijoonel mitte 30km enne lõppu. Viisakas oleks kui kõik eessõitjad veaks vastavalt oma jõuvarudele, mitte vahetaks koos eessõitjaga oma kohta ära kui on tema kord vedada.